Kaaslase toetamine on see, mida me teeme, kui märkame hädas olevat inimest – me loome usaldava suhte ja toetame üksteist. Kui meie enda elus on olnud sarnane haigus, mure või probleem, siis tekkib samastumine ja mõistmine ning enda läbi elatud kogemuse pinnalt saame toeks olla oma lähedastele, töökaaslastele, kogukonnale.

Kogemusnõustamine erineb igapäevasest kaaslase aitamisest selle poolest, et kogemusnõustaja on enda taastumisloo põhjalikult läbi töötanud ja läbinud kogemusnõustaja koolituse, mis teeb temast sotsiaalvaldkonna professionaalse aitaja.

Kogemusnõustamine on loomulik ja võib toimuda väljaspool tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi (kogukonna tugi), nõustaja ja nõustatav on võrdsel tasandil ning tähelepanu on suunatud taastumisele ning tugevustele ja eesmärkidele.

Kogemusnõustajal on oma kogemusteema(d), milles tal on oma taastumiskogemus ja mida ta on hästi tundma õppinud nt depressioon, läbipõlemine, diabeet, vähihaigus, sõltuvus, elukriisid jne. Kogemusnõustaja on oma kogemusteemas pädev osutama emotsionaalset, psühholoogilist ja/või praktilist toetust.

Kogemusnõustamine tulemusel muutub paremaks inimese toimetulek, väheneb enesesüüdistamine ja alaväärsustunne ning väheneb ka tagasilanguste arv. Kogemusnõustaja saab anda lootuse, et taastumine on võimalik. Mitmed tõenduspõhised uuringud on tõestanud kogemuspõhiste teadmiste kaasamise tulemuslikkust: sotsiaalne tugi, kogemuslikud teadmised ja info, sotsiaalne õppimine, võrdluse võimalus jne.

Veidi ametlikumalt ja seaduse keeles öeldult on kogemusnõustaja see, kellel on õigustatud isiku puude, tervisekahjustuse või erivajadusega sarnase puude, tervisekahjustuse või erivajaduse kogemus ning kes on läbinud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud kogemusnõustaja esmase koolituse.

/Kogemusnõustajate Koda ja D.Narusson. Lootuse hoidjale/

Kogemusnõustamine ja seadusandlus

• SHS § 68 lg 4 kohaselt võib rehabilitatsioonimeeskonna koosseisu kaasata kogemusnõustaja, kellel on õigustatud isiku puude, tervisekahjustuse või erivajadusega sarnase puude, tervisekahjustuse või erivajaduse kogemus ning kes on läbinud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud kogemusnõustaja esmase koolituse.
• Sotsiaalhoolekande seaduse § 68 lõike 5 alusel on 21.12.2015 kehtestatud Sotsiaalministri määrus nr 68 “Kogemusnõustaja koolituskava”.
• Koolituse nõutav maht on 182 tundi. Koolituskavas on 80 tundi auditoorset tööd, 30 tundi praktikat teenuseosutaja juhendamisel, 26 tundi praktika juhendamist koolitaja poolt, 38 tundi iseseisvat tööd õppematerjalidega, taastumisloo kirjalikku läbitöötamist ja eneserefleksiooni ning 8 tundi lõputöö tegemist kogemusnõustamise valdkonnas.

Kogemusnõustaja koolituskava § 3 sätestab koolituse lõpetamise tingimused, milleks on:

1. kirjaliku või suulise lõputöö õigeaegne esitamine või sooritamine;
2. koolitaja positiivne kirjalik hinnang õppetööle, praktikale ja lõputööle;
3. praktika juhendaja positiivne kirjalik hinnang praktikale.
4. Kogemusnõustaja koolituskava § 3 lg 3 kohaselt peab õpet läbi viivatest õppejõududest vähemalt ühel olema psühholoogia, sotsiaaltöö või eripedagoogika alane kõrgharidus.
5. Riiklikku järelevalvet sotsiaalhoolekande seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete üle teeb Sotsiaalkindlustusamet.

Sotsiaalministeerium on koostanud kogemusnõustamise teenuse soovitusliku juhendi

Õppekirjandus kogemusnõustajatele

1. Narusson. Lootuse hoidjale
2. N.Haamer. Aeg parandab hoolitsetud hingehaavad
3. Dirk den Hollander, Jean Pierre Wilken. Kuidas klientidest saavad kodanikud
4. John Mcleod. Nõustamisoskus
5. Per Isdal. Aitamise hind
6. A.Kidron. Nõustamispsühholoogia
7. E.Berne. Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes
8. M.Teiverlaur. Ego kaitsemehhanismid
9. K.Mangs ja B. Martell. Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-2 eluaastani
10. Rüütel, P. Visnapuu. Loomismäng
11. Yalom. Armastuse väljaajamine ja muid hingeravi lugusid
12. K.M. Junkkari ja L.Junkkari. Sinuga siin ja praegu
13. Motiveeriv intervjueerimine tervishoius. Kuidas aidata patsientidel käitumist muuta
14. Ben Furman. Kunagi pole liiga hilja saada õnnelik lapsepõlv